Eesti Tänavaruumi Giidi koostamiseks läbi viidud ehitusseadustiku analüüs keskendus ehitusseadustiku mõjule tänavaruumi kavandamisele ja avaliku ruumi ohutusele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.
Uurimisküsimused
- Kuidas mõjutab kehtiv ehitusseadustik tänavaruumi ja avaliku ruumi ohutust?
- Millised on ehitusseadustiku peamised kitsaskohad seoses tänavaruumi kavandamise ja avalikkuse kaasamisega?
- Kuidas saaks ehitusseadustikku täiustada, et soodustada ohutumat ja kvaliteetsemat avalikku ruumi?
Analüüsi etapid
- Seaduse ülesehituse ja loogika hindamine: Analüüsiti ehitusseadustiku struktuuri ja loogikat, keskendudes sellele, kuidas seadus reguleerib tänavaruumi ja avaliku ruumi kavandamist.
- Avaliku ruumi ohutuse analüüs: Uuriti, kuidas ehitusseadustik tagab avaliku ruumi ohutuse ja millised on selle kitsaskohad.
- Avalikkuse kaasamise praktikad: Vaadeldi, kuidas ehitusseadustik reguleerib avalikkuse kaasamist tänavaruumi kavandamisse.
- Parendusettepanekute väljatöötamine: Koostati ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks, et parandada avaliku ruumi ohutust ja kaasamist.
Järeldused
- Avaliku ruumi ohutuse puudujäägid: Kehtiv ehitusseadustik ei soodusta piisavalt avaliku ruumi ohutut kavandamist ja ehitamist.
- Avalikkuse kaasamise vajadus: Seadus ei reguleeri piisavalt avalikkuse kaasamist tänavaruumi kavandamisse, mis on vajalik läbipaistvuse ja kvaliteedi tagamiseks.
- Tänavaplaani menetluse vajadus: On vajalik lisada seadusesse tänavaplaani menetlus, et tagada tänavaruumi ja liikuvuslahenduste parem planeerimine.
Probleemidest kaasamise ja ohutu linnaruumi loomisega
Avalikkuse kaasamine
- Puudulik Avalikustamine ja Kaasamine: Erinevalt detailplaneeringutest ei ole ehitusseadustikus nõuet tee- või tänavaprojektide avalikustamiseks ega kaasamiseks. Enamik liikluskeskkonna muudatusi tehakse väikeste projektidega, mis ei nõua keskkonnamõju hindamist ega projekteerimistingimuste avalikku menetlust.
- Projekteerimistingimuste Menetlus: Projekteerimistingimuste menetlus ei ole alati avalik ning isegi kui see on, ei näe seadus ette projektlahenduse üle diskuteerimist. See piirab avalikkuse võimalusi osaleda sisuliselt tänavaruumi kujundamises.
- Kaasamise Reguleerimata Jätmine: Kuigi on positiivseid näiteid, kus tänavate projekte tutvustatakse ja koostatakse kaasavamalt, puudub siiski selge regulatsioon, mis määratleks osapoolte ootused ja kohustused, kaasamise ajastuse ning kaasamiseks kulutatud aja.
Ohutu linnaruumi loomine
- Ohutuse Tagamise Protsesside Puudumine: Kuigi ehitusseadustiku põhimõtte järgi peab ehitamine ja ehitised olema algusest peale ohutud, puuduvad reaalsed protsessid, mis seda tagaksid. Puudub ametkondlik erapooletu järelevalve ja rollide lahusus.
- Liiklusohutuse Auditeerimise Piirangud: Liiklusohutuse auditeerimine on nõutav ainult rahvusvahelistel marsruutidel, mis tähendab, et paljud teed ja tänavad jäävad auditeerimata. Samuti puudub audiitorite sõltumatuse tagamine.
- Tänavaruumi Muudatuste Menetlusnõuete Puudumine: Tänavate remont, katte parandamine või asendamine, liikluskorralduse muudatused ja muud sarnased tegevused ei ole seaduses piisavalt reguleeritud. See võib viia vananenud linnaruumi taastootmiseni ja takistab kiirete, ajutiste ja taktikaliste lahenduste elluviimist.
- Avaliku Ruumi Ohutuse Tagamine: Avaliku ruumi elukaare ohutuse tagamiseks on vaja tagada rollide lahusus, kus loa menetleja ei tohi olla samal ajal huvitatud isik. Praegu puudub selline sõltumatu järelevalve, mis tagaks ohutu linnaruumi loomise.
Kokkuvõttes on ehitusseadustikus mitmeid lünki, mis takistavad avalikkuse tõhusat kaasamist ja ohutu linnaruumi loomist. Nende probleemide lahendamine nõuab seadusandlikke muudatusi, mis tagaksid läbipaistvama ja kaasavama planeerimisprotsessi ning kindlustaksid ohutuse algusest peale.
Käesolev aruanne on mõeldud edasisteks aruteludeks ja seadusemuudatuste väljatöötamise aluseks. Täiendav õiguslik analüüs ja arutelu on vajalikud, et viia ellu vajalikud muudatused.
Foto: Ehitaja, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons
