Eesti Tänavaruumi Giidi koostamise käigus analüüsitud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse analüüs keskendus haldusjaotuse seaduse mõjule asulate planeerimisele ja valglinnastumise ohjeldamisele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.

Uurimisküsimused

1. Kuidas mõjutab kehtiv haldusjaotuse seadus asulate planeerimist ja valglinnastumise ohjeldamist?
2. Millised on haldusjaotuse seaduse peamised kitsaskohad seoses asulate määratlemise ja planeerimisega?
3. Kuidas saaks haldusjaotuse seadust täiustada, et soodustada kompaktsemat ja kestlikumat asustust?

Analüüsi etapid

1. Seaduse ülesehituse ja loogika hindamine: Analüüsiti haldusjaotuse seaduse struktuuri ja loogikat, keskendudes sellele, kuidas seadus reguleerib asulate määratlemist ja planeerimist.
2. Asulate planeerimise analüüs: Uuriti, kuidas haldusjaotuse seadus mõjutab asulate planeerimist ja valglinnastumise ohjeldamist.
3. Parendusettepanekute väljatöötamine: Koostati ettepanekud haldusjaotuse seaduse muutmiseks, et parandada asulate planeerimist ja soodustada kestlikumat asustust.

Järeldused

1. Asulate määratlemise puudujäägid: Kehtiv haldusjaotuse seadus ei anna piisavalt selgeid juhiseid asulate määratlemiseks ja planeerimiseks, mis on vajalik valglinnastumise ohjeldamiseks.
2. Kompaktse asustuse soodustamine: Seadus ei paku piisavaid meetmeid kompaktse ja kestliku asustuse soodustamiseks.
3. Asula mõiste täpsustamine: On vajalik täpsustada asula mõistet ja selle kasutamist erinevates seadustes, et tagada ühtne ja selge arusaam.

Mõned parandusettepanekud

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse analüüsis on esitatud mitmeid parandusettepanekuid, mis keskenduvad peamiselt asula mõiste täpsustamisele ja valglinnastumise ohjeldamisele. Alljärgnevalt on toodud olulisemad ettepanekud:

1. Asula mõiste täpsustamine:
   • On tehtud ettepanek lugeda sõna “asula” kasutamine Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses mittevajalikuks ja ebaõnnestunuks. Selle asemel soovitatakse kasutada mõistet “asustusüksus”.
   • Soovitatakse sõnastada § 6 lg 2 lühemalt: “Asustusüksused on linnad, külad, alevikud ja alevid.” Lg 3 tuleks tühistada või asendada asula mõiste asustusüksuse mõistega. Samasugune asendus tuleks teha ka muudes õigusaktides, kus on kasutatud asula mõistet Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 tähenduses.
2. Asula mõiste defineerimine ruumilise keskkonna kontekstis:
   • On ettepanek defineerida asula läbiva ruumilise keskkonna mõistena eri seadustes: “Asula on piiritletud maa-ala, mis on ette nähtud kompaktseks elu- ja töökeskkonnaks.” Asulad on linnade, alevite ja alevike kompaktsed hoonestatud osad.
3. Valglinnastumise ohjeldamine:
   • Planeerimisseaduses on vaja täpsustada, kuidas toimub asulate planeerimine suunatult, et vältida tänast jätkusuutmatut valglinnastumist. Eesmärk on tagada, et asulate planeerimine ei toimu maaomaniku suva järgi, vaid lähtub avalikest huvidest ja strateegilistest eesmärkidest.
4. Kompaktsete asulate planeerimine:
   • On oluline, et planeeringutega loodaks selgemapiirilisi ja kompaktseid asulaid, mitte lihtsalt hajusat asustusala. See aitab kaasa väärtuslike maastike kaitsele ja väldib asula piiride meelevaldset muutmist.

Need ettepanekud on suunatud selgema ja ühtsema haldusjaotuse süsteemi loomisele, mis toetab kestlikku linnaplaneerimist ja aitab vältida valglinnastumise negatiivseid mõjusid. Eesmärk on tagada, et asulate areng oleks kooskõlas riiklike strateegiliste eesmärkidega ning toetaks kvaliteetse elukeskkonna loomist.

Foto: Ratkus, CC BY-SA 4.0 , via Wikimedia Commons