Eesti Tänavaruumi Giidi koostamise käigus läbi viidud planeerimisseaduse analüüs keskendus planeerimisseaduse mõjule tänavaruumi kavandamisele ja liikuvuse korraldamisele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.
Uurimisküsimused
- Kuidas mõjutab kehtiv planeerimisseadus avaliku ruumi ja tänavavõrgustiku arendamist?
- Millised on planeerimisseaduse peamised kitsaskohad seoses liikuvuse ja maakasutuse planeerimisega?
- Kuidas saaks planeerimisseadust täiustada, et soodustada kestlikku linnaplaneerimist ja vähendada valglinnastumist?
Analüüsi etapid
- Seaduse ülesehituse ja loogika hindamine: Analüüsiti planeerimisseaduse struktuuri ja loogikat, keskendudes sellele, kuidas seadus reguleerib avaliku ruumi ja tänavavõrgustiku planeerimist.
- Planeerimispraktika kriitika: Uuriti, kuidas kehtivad planeeringud ja planeerimispraktikad vastavad seaduse eesmärkidele ja riiklikele strateegilistele eesmärkidele.
- Liikuvuse ja valglinnastumise analüüs: Vaadeldi, kuidas planeerimisseadus mõjutab liikuvuse korraldamist ja valglinnastumise ohjeldamist.
- Parendusettepanekute väljatöötamine: Koostati ettepanekud planeerimisseaduse muutmiseks, et parandada avaliku ruumi ja tänavavõrgustiku planeerimist ning soodustada kestlikku linnaplaneerimist.
Järeldused
- Avaliku ruumi planeerimise puudujäägid: Kehtiv planeerimisseadus ei anna piisavalt juhiseid avaliku ruumi ja tänavavõrgustiku terviklikuks planeerimiseks.
- Liikuvuse ja maakasutuse seosed: Planeerimisseadus ei käsitle piisavalt liikuvuse ja maakasutuse seoseid, mis on vajalikud kestliku linnaplaneerimise tagamiseks.
- Valglinnastumise ohjeldamine: Seadus ei paku piisavaid meetmeid valglinnastumise ohjeldamiseks, mis on vajalik kestliku linnaplaneerimise saavutamiseks.
- Tänavaplaani mõiste vajadus: On vajalik lisada seadusesse tänavaplaani mõiste ja menetlus, et tagada tänavaruumi ja liikuvuslahenduste parem planeerimine.
Käesolev aruanne on mõeldud edasisteks aruteludeks ja seadusemuudatuste väljatöötamise aluseks.
Miks ohjeldada valglinnastumist?
Valglinnastumine viitab linnade ja asulate laienemisele hajusalt, mis toob kaasa mitmeid probleeme nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalse elu aspektides. Failis esitatud analüüs toob esile järgmised põhjendused, miks valglinnastumist on vaja ohjeldada:
- Keskkonnamõjud: Valglinnastumine suurendab transpordivajadust, mis omakorda tõstab kasvuhoonegaaside emissiooni ja õhusaastet. See mõjutab negatiivselt kliimamuutuste leevendamist ja keskkonna kvaliteeti.
- Infrastruktuuri koormus: Hajus asustus nõuab ulatuslikku infrastruktuuri, mis on kulukas nii rajamise kui ka hooldamise osas. See võib viia kohalike omavalitsuste eelarveprobleemideni.
- Sotsiaalne ühtekuuluvus: Valglinnastumine võib vähendada kogukondlikku sidusust, kuna elanikud elavad üksteisest kaugemal ja sõltuvad rohkem autotranspordist, mis vähendab juhuslikke sotsiaalseid kontakte.
- Kestlik liikuvus: Valglinnastumine soodustab autostumist ja vähendab ühistranspordi kasutamise võimalusi, mis on vastuolus kestliku liikuvuse eesmärkidega.
- Maakasutuse efektiivsus: Efektiivne maakasutus eeldab kompaktset ja hästi planeeritud asustust, mis toetab ühistranspordi kasutamist ja vähendab vajadust pikki vahemaid läbida.
Uus mõiste: tänavaplaan
Tänavaplaan on kontseptsioon, mis on mõeldud tänavaruumi ja liikluslahenduste kavandamise läbipaistvuse ja järjepidevuse tagamiseks. Failis esitatud analüüsis on tänavaplaani mõiste kirjeldatud järgmiselt:
- Avalik menetlus: Tänavaplaan on detailplaneeringuga analoogne menetlus, mis hõlmab tänavaruumi erinevate liiklus- ja muude alade paiknemise määramist. See on avalik menetlus, mis tagab kavandamise läbipaistvuse ja põhilahenduse kokkuleppe.
- Kokkulepe linnaruumi ja liikluslahenduse osas: Tänavaplaan on põhimõtteline kokkulepe, mis määratleb tänavaruumi ja liikluslahenduse osas pikaajalised eesmärgid, tagades, et tänavaruumis ei tehta juhuslikke ja läbimõtlemata muudatusi.
- Volikogu otsusega kehtestamine: Tänavaplaan kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega, mis annab üldsusele ja maaomanikele kindluse, et tänavaruumis tehtavad muudatused on kooskõlas avalike huvide ja strateegiliste eesmärkidega.
- Digitaalsed vormistusnõuded: Tänavaplaanile kehtestatakse vormistusnõuded, mis tagavad lihtsuse ja arusaadavuse tavakodanikule, võimaldades automatiseerida ehitusprojekti vastavuskontrolli.
Tänavaplaani mõiste ja valglinnastumise ohjeldamine on olulised sammud kestliku ja kvaliteetse linnaruumi arendamisel, mis arvestab nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsete aspektidega.
