Ruumimuutuste juhtimine

Eesti Tänavagiid

Ruumijuhtimise Oivakeskus koostab Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti Tänavagiidi, millest saab juhend kestlike, ohutute ja inimsõbralike tulevikutänavate loomiseks.

Tänavagiidi meeskonna eesmärk on täita Eesti hooliva avaliku ruumiga, mis kutsub Sind peatuma ja viibima, mitte üksnes läbi sõitma. Tänavagiid saab aluseks avalikule ruumile, kus majadevaheline ruum on linnainimese elukeskkond, mitte üksnes transpordikoridor.

Eesti Tänavagiid on tööriist, otsekui kodusisustuskataloog headest lahendustest, kust otsustajad – omavalitsusjuht, linnaarhitekt, eksperdid – saavad valida kaasaegsete, tõestatud lahenduste vahel.

Eesti Tänavagiid sünnib valdkonna 16 eksperdi koostöös. Linnaplaneerijate ja teedeinseneride kõrval on kaasatud ekspertteadmine sellistest valdkondadest nagu juura, keskkonnapsühholoogia, säästev liikuvus, muutustejuhtimine ja -kommunikatsioon.

Eesti Tänavagiid valmib 2025. aasta suvel.

Eesti Tänavagiidi kreedo

Alates keskajast kuni tänaseni on Euroopa sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik areng põhinenud linnal. Ka tulevikku vaadates jäävad linnad peamisteks majanduslikeks, innovatsiooni ja kultuuri keskusteks.

See tähendab, et linnakeskkonna ja inimeste elukvaliteedi parandamine ei ole seotud pelgalt linna elanike füüsilise tervisega. Sellest sõltub kogu ühiskonna areng nii majanduslikus, teaduslikus kui sotsiaalses võtmes. Eesti kontekstis sõltub linnade arengust ka üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ toodud eesmärk tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas.

Valdkond, mis mõjutab oluliselt linnade elujõulisust, on transport ja liikumine laiemalt. Ühest küljest on liikuvuse parandamine arenguvajadus, et tagada linna toimimine. Teisest küljest on liiklusel olulised negatiivsed mõjud nii ruumiliselt kui läbi reostuse, mida tuleb vähenda. Liikuvuse parandamine peaks seega toimuma läbi säästlike liikumisviiside arendamise, mis aitavad vähendada reostust, vähendavad ruumi killustatust ning võimaldavad luua rohelisemat linnakeskkonda.

Liikumiskeskkonda ei peaks aga arendama eraldiseisvana ülejäänud linnakeskkonnast. Just säästva liikumise kontekstis peab arvestama, et ka muu avalik ruum, mille põhifunktsioon ei ole iseenesest liikuvuse tagamine, kas muutub osaliselt liikumiskeskkonnaks (nt väljakud või pargid, mida läbitakse) või toetab jalgsi ja jalgrattaga liikumist läbi esteetilisema või ohutuma keskkonna loomise. Samuti peab ruumi planeerimine tervikuna toetama jalgsi ja jalgrattaga liikumist, läbi kompaktsete planeeringute, milles seatakse peamisteks liikumisviisideks kõndimine, jalgratas ja ühistransport.

Majad on muutunud, autod on muutunud, aga ruum majade vahel näeb meil valdavalt välja nagu aastal 1973.

Sõiduradu võib projekteerida nii palju kui tahad, aga need täituvad varem või hiljem autodega. Me kulutame miljardeid, et pudelikaela ühest kohast teise liigutada. Seega, oluline on modaaljaotuse muutus – mõtteviisi muutus – paradigma muutus. Osalt on seda Eestis mõistetud ja üksikuid pilootprojekte on kavandatud ja ka ellu viidud.

Arusaam tänavast kui ruumist, mis vajalik ainult punktist A punkti B jõudmiseks, on jäädavalt muutumas.

Hollandi ja Taani pioneeridest linnaruumi uurijad on enam kui 50 aastat tagasi algatanud mõtteviisi muutuse selle osas, kuidas me tänavaruumi kasutame ja mõistame. Ainult nõudlusest (auto liikluse kasvust) lähtuv lähenemine ei ole jätkusuutlik.

Autokeskse linnaplaneerimise liialdused on maailma linnad viinud tupikusse, surunud inimesed seinte äärde ning asendanud linnainimese elukeskkonna transpordikoridoridega. Aastakümned funktsionaalset linnaplaneerimist, mis sai alguse 1960ndate eeslinnastuvast Põhja-Ameerikast, on muutnud ühe, ajalooliselt lühikese autokeskse episoodi linnaplaneerimises, suurele osale avalikkusest enesestmõistetavaks ja ainuvõimalikuks.

Inimkeskse linnaruumi pealetung on vääramatu, kuid arvestamist nõuab ka inimeste loomuomane ettevaatlikkus suurte muutuste suhtes ning ka ummikuaktivistide katsed avaliku ruumi arengut väärpropagandaga stagnatsiooni teele tagasi pöörata. Seetõttu pakub Tänavagiid lisaks headele lahendustele ka argumente, nii teadusest kui maailma linnade kogemusest, lahenduste üle arutamiseks, lahenduste põhjendamiseks ning kaitsmiseks demagoogiarünnakute eest.

Unistus kaasaegsest, inimkesksest avalikust ruumist saab teostuda vaid koos inimestega, inimeste toel ja nõudmisel.

Meeskond

Jaak-Adam Looveer

Tänavagiidi sisujuht

Kogenud arhitekt, ruumilooja ja linnaplaneerija Jaak juhib Eesti Tänavagiidi koostamise sisupoolt.

Pildil on arhitekt Raul Järg

Raul Järg

Tänavagiidi strateegiajuht

Kogenud arhitekt ja tiimijuht, Ruumijuhtimine OÜ partner Raul juhib kogu Tänavagiidi valmimise protsessi, koostööd partnerite ja tellijaga.

Lauri Linnamäe

Tänavagiidi kaasamis- ja kommunikatsioonijuht

Tallinna Peatänava projekti kommunikatsiooni eest rahvusvaheliselt auhinnatud suhtekorraldaja juhib Tänavagiidi kommunikatsiooni ning osaleb giidi koostamises muutuste juhtimise ja kommunikatsiooni eksperdina.

Kadri Leetmaa

Inimgeograaf

Tartu Ülikooli geograafia osakonna juhataja ja inimgeograafia kaasprofessor. Kadri uurib targa maalisuse koosloomet vananevas ühiskonnas. Tal on oluline roll ka Euroopa planeerimisüldsuses.

Roland Mäe

Teedeinsener

Transpordiehituse insener ja asutaja ViaVelo Inseneribüroos. Roland on pühendunud tänavate, maanteede ja rattateede jätkusuutlikule planeerimisele, rõhutades modaaljaotuse olulisust ja tänavaruumi paradigmamuutust

Toomas Paaver

Arhitekt

Tunnustatud Eesti arhitekt ja linnaplaneerija, pühendunud avaliku ruumi ning jätkusuutlike linnaruumide arendamisele ja arhitektuurivõistluste korraldamisele.

Karin Bachmann

Maastikuarhitekt

Auhinnatud maastikuarhitekt, KINO Maastikuarhitektid asutaja ja partner, ÕU ajakirja kaasasutaja ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant.

Merilin Rehema

Säästva liikuvuse ekspert

Merilin on spetsialiseerunud liikuvusuuringutele, -kavadele ja säästvate liikluslahenduste rakendamisele, samuti teadustööle ja õppejõutööle.

Anni Müüripeal

Urbanist / IT-arendaja

Mitmekülgne praktik ja teadlane. Töötanud nii arhitektina, urbanistina, lektorina kui ka tarkvara arendusspetsialistina.

Raul Vibo

Teedeinsener, liiklusohutuse audiitor

pikaaegse ja ulatusliku rahvusvahelise töökogemusega transpordiinsener, kes vaimustub kaherattalistest sõpradest, lõpptarbijast lähtuvast innovatsioonist ja informatsioonist ehituses.

Tuul Sepp

Ökoloog

Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor, kes juhib linnalooduse taastamise projekti urbanLIFEcircles. Tuntud teaduse populariseerija, keskendudes inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõjule loomadele.

Silver Sternfeldt

Keskkonnapsühholoog

Silver keskendub TalTechi Targa linna tippkeskuses inimese heaolu ja tervise edendamisele läbi inimkeskse tõenduspõhise ruumiloome. Ta on õpetanud keskkonnapsühholoogiat Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Silver teeb koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ja Sisekaitseakadeemiaga kuritegevuse ennetamiseks ruumiloome abil ning on osalenud erinevates koostööprojektides nii riigi kui KOV tasandil.

Grete Arro

Keskkonnapsühholoog

Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia teadurina ja keskkonnapsühholoogina keskendub Grete keskkonnahariduslike projektide arendamisele ja keskkonnateadlikkuse hindamise usaldusväärsete vahendite loomisele, toetades samal ajal psüühikaga arvestavat ruumiloomet linnakeskkonnas.

Margit Kõiv-Vainik

Keskkonnatehnoloog

Looduspõhiste sademeveelahenduste spetsialist, kes parandab veepuhastus-tehismärgalade efektiivsust ja uurib nende võimet eemaldada veest uudseid saasteaineid. Õpetab Tartu Ülikoolis ja populariseerib ökotehnoloogiaid.

Daniel Kotsjuba

Disainer

Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Sotsiaalse disaini õppekava juht, keskendunud kasutajakeskse disaini leviku edendamisele avalikus sektoris. Ta on ka teenusedisaini projektide juht ja disainer, pühendudes inklusiivsele disainile, mis arvestab kõigi ühiskonnagruppidega.

Angela Kase

Vandeadvokaat

Planeerimis- ja ehitusõiguse ning keskkonnaõiguse ekspert, ehitusteaduste magister.

Verified by MonsterInsights